Laev Vasa kaldus küljele ja uppus 1628. aastal Stockholmis, olles asumas teele oma esimesele merereisile. Pärast 333 aastat merepõhjas on suur sõjalaev päästetud ja selle teekond võib jätkuda. Tänaseks on Vasa kogu maailmas ainus 17. sajandist pärinev laev, mis on säilinud. Laeva eksponeeritakse selle jaoks spetsiaalselt ehitatud muuseumis Stockholmis. Vasa on haruldane kunstiväärtus, kuna säilinud on kuni 98% laeva originaalosadest ja sadadest nikerdatud skulptuuridest.
Vasa muuseumist leiab lisaks laevale erinevad väljapanekud, mis kirjeldavad aluse üheaegselt nii pikka kui ka lühikest ajalugu. Muuseumis on laia tootevalikuga kauplus ja kvaliteetrestoran, mis pakub ka kergemaid lõunaid ning küpsetisi. Giidiga ekskursioonid inglise keeles toimuvad mitu korda päevas. Samuti on saadaval mitmete keeltega audiogiidiseadmed. Vasa filmi ja lastefilmi „The Vasa Piglet“ saab vaadata iga päev mitmes keeles. Kõike seda pakub muuseum piletihinna sees.
Tere tulemast avastama Vasa maailma!
Vasa muuseumi külastamine
Lahtiolekuajad
Vasa muuseumi restorani lahtiolekuajad
Restorani lahtiolekuajad leiate veebilehelt
Piletid
Suured kotid pole lubatud
Suuremaid kotte ja ratastega kotte muuseumisse ei lubata. Kaasa võib võtta käekotte ja väikeseid seljakotte, mida kannate kogu külastuse ajal käes, seljas või kõhul. Ärge jätke oma kotti järelevalveta.
Enne külastust
Riietage end sobivalt. Vasa säilitamiseks parimates tingimustes on muuseumi sisetemperatuur 18–20 °C ja seetõttu võib muuseumis olla jahe.
Fotografeerimine ja filmimine on muuseumis lubatud vaid isiklikuks otstarbeks.
Kuidas muuseumisse tulla?
Muuseumi külastusaadress on Galärvarvsvägen 14, Stockholm.
Jalgsi või rattaga
Stockholmi linnakeskusest kulub muuseumi juurde jõudmiseks ligikaudu 20 minutit jalutades või 10 minutit rattaga sõites.
Ühistranspordiga
Vasa muuseumi juurde pääseb trammi, bussi ja praamiga. Vaata Stockholmi kohaliku ühistranspordi graafikuid:
Autoga
Djurgårdenis on vähe parkimiskohti. Paremad parkimisvõimalused on enne Djurgårdsbroni silda Strandvägeni ja Narvavägeni ääres. Puudega külastajate jaoks on parkimiskohad muuseumi peasissekäigu juures.
Vasa kohta
MIKS VASA EHITATI?
Rootsi kuningas Gustav Vasa II Adolf tellis laeva ehitamise ja selle ehitamises osales ligikaudu 400 naist ja meest 1626. aastal Stockholmis. Vasa oli võimas laev – kolmemastiline ja kümne purjega, mille mõõdud olid mastitipust kiiluni 52 m ja vööritäävist ahtrini 69 m ning kaal 1200 tonni. Vasast oleks saanud oluline Rootsi mereväe laev oma 64 kahuriga.
VASA UPUB
10. augustil 1628 asub Vasa liikvele oma sildumiskohast Stockholmi kuningalossi Tre Kronor juures. Kahuriluugid olid avatud ja laeva teele asumise puhul anti saluut. Aeglaselt lahkus suur laev sadamast. Sadamas puhunud tuuleiilid aga kallutasid laeva küljele. Vesi hakkas avatud kahuriluukidest sisse valguma ja Vasa vajus põhja. 150st meeskonnaliikmest vähemalt 30 hukkus. Kulus 333 aastat, enne kui Vasa nägi taas päevavalgust.
MIKS VASA UPPUS?
17. sajandil ei tuntud veel teoreetilisi laeva püstuvuse arvutusi. Laevade ehitamisel lähtuti varasematest kogemustest. Sooviti lisada tehnilisi uuendusi, mis Vasa puhul olid raskekahurid kahel kahuritekil. Vasa osutus liiga raskeks ja ei suutnud veeliinil oma tasakaalu taastada pärast tuuleiilide kätte sattumist.
TAASAVASTAJA
Anders Franzén oli lapsepõlvest alates huvitatud laevavrakkidest, mida oli palju Stockholmi saarestikus. 17. sajandist pärinevatele dokumentidele tuginedes otsis Franzén 1954.–1956. aasta suvel Vasa vrakki merepõhjast kasutades selleks mootorpaati ja tragi. 25. augustil oli Franzén koos sukelduja Edvin Fältiniga Beckholmeni juures uuringuid tegemas, kui tragi jäi suure tammepuust objekti külge. Vasa oli leitud!
MAAILMA SUURIM TEADUSLIK MOSAIIKMÕISTATUS
Konserveerimistöid alustati sügisel 1957, kui sukeldujad asusid uuristama kanaleid laeva alla tõstekaablite jaoks. 24. aprillil 1961 tõsteti laev koos 14 000 lahtise puitesemega veest välja. Laev ja selle osad konserveeriti eraldi, misjärel osad asetati tagasi oma esialgsetesse kohtadesse laeval. Seda ülesannet lahendati kui mosaiikmõistatust.
Vasa toob meieni teadmisi 17. sajandist ja laeva konserveerimine on omaette uurimustöö, kuidas kõige paremini säilitada laeva puitu ja polte, sellelt leitud luid ja tekstiile. Konserveerimisalased uurimustööd on jätkuvad. Eesmärk on tagada, et Vasat saaksid näha ja uurida ka tulevased põlvkonnad.
Loe edasi Vasa ajaloo ja Vasa muuseumi uurimus- ning konserveerimistöö kohta (inglise keeles):
For further information please visit the English version of our website.