Fanas Vasa gopmánii ja vuojui jur vuosttaš mátkkis Stockholmmas jagis 1628. Maŋŋá 333 jagi mearrabotnis loktejuvvui dat issoras stuorra soahtefanas bajás ja dan mátki jotkojuvvui. Odne lea Vasa máilmmi buoremusat seilojuvvon fanas 1600 jagiid rájis. Dat čájehuvvo sierra museas Stockholmmas. Vasa lea erenoamáš rikkis dáiddavuorká ja 98% fatnasa osiin leat originála ja das lea máŋgačuođi vullon bácci.
Earret fatnasa gávdnojit Vasamuseas čájáhusat mat muitalit Vasa sihke oanehis ja guhkes historjjá birra. Doppe lea gávpi mas leat valjit dávvirat ja bivnnuhis borranbáiki mas fállet borramušaid ja geahpit biepmuid ja láibbiid. Máŋgii beaivái leat eŋgelasgielat mieđusteaddjit museas. Doppe leat jietnaoahpisteaddjit máŋggaid gielaide. Filbma Vasa birra ja mánáidfilbma “The Vasa Piglet” čájehuvvojit máŋga hávi beaivái ja moanaid gielaide. Visot dáid oažžu vásihit go máksá sisabeassanmávssu.
Buresboahtin Vasa máilmmi áicánmátkái!
Guossástala Vasamusea
Vasamusea rabasáiggit
Vasamusea restaurangga rabasáiggit
Restaurangga rabasáiggit, geahča webbsiiddu
Sisabeassanhattit
Ovdal go boađát guossái: Stuorra veaskkuid gieldu
Stuorit veaskkut, ja juvlaveaskkut eai lea dohkkehuvvon leat museain. Lea lobálaš guoddit giehtaveaskkuid ja unnit lávkkaid, maid guottát gieđas, sealggis dahje čoavjjis olles guossástallanáiggi. Don fertet álo doallat veaskku čalmmis.
Váldde fal mielde ligge báiddi. Vai Vasa galgá máhttit vurkkodit buoremus láhkái ferte temperatuvra leat gaskal 18-20°C ja go lea bivval olgun máhttá museas dovdot leat gálus.
Govven ja filbmen musea siste lea dušše lobálaš priváhta geavaheapmái.
Gávdnat Vasamuseii
Čujuhus báikái lea Galärvarvsvägen 14, Stockholm.
Vácci dahje sihkkeliin
Stockholmma guovddážis váldá sullii 10 minuhtta sihkkeliin ja 20 minuhtta vázzit Vasamuseii.
Kollektiivajohtolat
Vasamuseii mannet trihkat, busset ja suvdinfatnasat. Stockholms lokaltrafika áigetávvaliid gávnnat dás:
Biillain
Leat unnán orustanbáikkit biillaide Djurgården sullos. Buorebut báikkit guorrit biilla leat ovdal Djurgården šalddi, Strandvägen ja Narvavägen mielde. Orustanbáikkit doaibmahehttejuvvon olbmuid váras gávdnojit musea váldouvssa guoras.
Vasa birra
MANNE HUKSEJEDJE VASA?
Leai ruoŧa gonagas Gustav II Adolf guhte diŋgui Vasa. Ledje sullii 400 dievddu ja nissona Stockholmmas guhte huksegohte dan jagi 1626 rájis. Leai fámolaš fanas, golmmain stivlliin masa máhtte geassit logi borjasa. Dat leai 52 allat, 69 mehter guhkki ja dettii 1200 tonne. Jurdda leai ahte Vasa, 64 kanovnnaiguin, galggai šaddat dehálaš fanas ruoŧa fanasveagas.
DUŠŠADEAPMI
10 beaivvi borgemánus jagis 1628 vulggii Vasa gájas olggobealde Tre Kronor šloahta. Visot kanovnnaid ihkkonráiggit ledje rabas, kanovnnaid ledje bidjan olggos ja báhče dearvvahanluođaid. Dat stuorra fanas guđii hámmana njozet. Go moadde roasu ledje bosson de állanii fanas. Čáhci golgagođii ihkkonráiggiid čađa ja Vasa vuojui. Fatnasis ledje nuo 150 olbmo ja goitge 30 sis heavvanedje. Golle 333 jagi ovdal go Vasa fas oinnii beaivvi čuovgga.
MANNE VASA VUOJUI?
1600-jagiin eai ain diehtán movt teorehtalaččat árvvoštallat man nanus fanas leai, sii ráhkadedje fatnasiid ovdalaš dieđuid ja vásáhusaid mielde. Jus áigu ođasmahttit teknihkka, nugo ráhkadit guovttegeardán kanuvndnadásiid lossa kanuvnnaid váras, de fertii geahččaladdat das ja dalle movt doaibmá. Vasa šattai menddo lossat bajábealde čáhcegierraga ja dalle go biegga bosui dan állut dat ii šat máhttán njuolgat.
ÁICÁJEADDJI
Juo mánnán leai Anders Franzén leamaš stuorra beroštupmi daidda vuddjon fatnasiidda mat gávdnojedje Stockholmma rittuin. Dieđuid vehkiin mat gávdnojedje 1600 jagiid dokumeanttain ozai Franzén Vasa fatnasa. Jagiin 1954- 56 son geavahii ruovdefakkiid maid mohtorfanas gesii mearrabotni mielde. 25 beaivvi borgemánus, dalle go son ja buokči Per Edvin Fälting ozaiga olggobealde Beckholmen sullo, de darvánii ruovdi stuorra biehkkái mii leai áikkas dahkkon. Leaigga gávdnan Vasa!
”MÁILMMI STUORIMUS DIEHTOPUSSEL ”
Čakčat jagis 1957 álge bargguin gádjut fatnasa. Buokčit ráhkadedje ráiggiid fatnasa vuollái, daidda ráiggiide bidje ruovdeviđjjiid maiguin loktejedje fatnasa. Cuoŋománu 24 beaivvi 1961 iđii fanas čázis ja 14 000 luovos muorrabihkiid vehkiin dat suvdojuvvui gáddái. Fanas ja buot oasit vurkejuvvojedje sierra, ja das maŋŋá bidje oktii buot fatnasa osiid, issoras stuorra pusselbargu.
Velá odne muitala Vasa áiggis birra ja dutkamuš das man láhkái buoremusat galgá seailluhit fatnasa buot osiid, muora, ruovdeosiid, rikki ja láđđebázahusaid, lea ain jođus. Ulbmil lea ahte Vasa galgá seailut máŋga olmmošbuolvva ovddusguvlui.
Loga eambbo Vasa historjjá ja Vasamusea dutkamiid, ja seailluhanbargguid birra eŋgelasgillii: